Eelmisest nädalast olen lõpuks ometi õnnelik rulluiskude omanik. Kevadel tekkis võimalus koguda HE kinkekaardile “raha”. Summa, mis sellele kirjutati jäi napilt alla tuhande. Kauaoodatud kinkekaardi sain kätte 7.juulil ja juba järgmisel päeval oli kindel otsus HE-st uisud koju tuua. Kodukalt vaatasin, et algaja uiskude eest juurde maksta ei tulegi väga palju. Primo Comp või Eve 10 puhul vaid mõnisada krooni. Eve Pro 10 peale ma ei mõelnudki, sest pelgasin, et ei jätku püsivust ning uisud jäävad pärast paari sõitu seisma. P-l oli puhkus, mistõttu alustasime päeva Stromkal ning sealt edasi suundusime Paldiski mnt HE-sse esialgu vaid vaatama, milline valik kohapeal olemas on. Pikalt omaette uiske uurida ei saanudki, sest oma abi tuli kiirelt pakkuma noormees nimega Tõnis. Häbelikult pidin tunnistama, et rulluiskudega igasugune kogemus puudub (jätsin enda teada, et olin “sõitnud” kunagi ammu nõukaaegsete jalatsi külge rihmadega kinnitatavate rulluiskudega), küll aga saan hakkama uiskudega jääl.
Primo Comp mudeli jätsime komposiitraami tõttu kohe kõrvale. Uiskude jalga proovimisel kinnituste avamine-sulgemine põhjustas võhikus korraliku lühise, millest saime siiski üsna kergelt üle. Tuli jälgida, et uisud oleksid parajad ja saapad tugevasti jalas, sest suured uisud võivad tekitada hõõrdumist. Eve 10 puhul suurus 38 oli veidike väike – tõmbasin varbad krõnksu – ja 39 suur – varvastel oli ruumi rohkem kui vaja.
Tõnise kogemuse põhjal pidi mulle seega sobima 38 Eve Pro 10. Ja nii oligi. Tundsin kohe, et uisud on täpselt nagu jalga valatud, boonusena mugavam kinnitussüsteem – keera ainult nuppu, ei mingit paelte sidumist.
Lisaks uiskudele soovitas ta kindlasti osta lisavarustust – kiivrit ning randme-, põlve- ja küünarnukikaitsmeid. Kuna soovisin kindlasti musta värvi kaitsmeid, siis sain ainult randmekaitsmed ning kiivri ja plaaniväliselt veel skating pro x-socks’i sokid. Kokku kulus lisaks 2630 raha (allahindlused + uisud 2312, kiiver 950, randmekaitsmed 150, spetssokid skating pro 250). Tänud Tõnisele tema kuldaväärt nõuannete ja kannatlikkuse eest. Super teeninduskogemus sellel suvel.
Õhtul tegin esimese proovisõidu Roccas P. koguaeg kõrval. Rada oli pikk ja väga sileda kattega, mistõttu tundsin end päris kindlalt. Teise katse tegime Lilleküla staadioni juures ja tänavaäärte ületamisel tekkis juba paar ohtlikku olukorda. Pärast sõitu hakkasid endast märku andma veidi valusad säärelihased. Järgmisel päeval õnnestus pidurdamisel kukkuda selili nii, et küünarnukk marraskil, randmekaitsmed korralikult kriibtud ja kiivrilgi jäljed peal. Nüüd P. enne sõitma ei luba, kui randme- ja põlvekaitsmed on olemas.
HE kodulehelt lugesin hiljem:
- kõige sagedamini juhtuvad vigastused just siis, kui uisud on olnud alles nädal või paar
- algajad kukuvad sageli istuli või selili, siis on kõige rohkem abi kiivrist, mis peapõrutuse ära hoiab
- kaitsme mõte on panna kukkumiskoht libisema
- oluline on kasutada kõiki kaitsmeid koos, mitte piirduda vaid randmekaitsmetega
- kaitsmeta käsi töötab nagu pidur, kogu keha raskus kandub käele ja tekivad rasked killulised nihkumistega murrud
- kukutakse suure hoo pealt ja vigastused on raskemad – nihkega murrud ja lahtised murrud, kus luuotsad läbi naha tungivad
- küünar- ja põlveliigese vigastused võivad põhjustada eluaegse liigese funktsiooni häirumise nii tugevalt, et inimene ei pruugi kunagi enam saada kätt või jalga täiesti sirgu ajada.
Elu on ilus 