Säästa 52 nädalaga 1378€

Internetis on kümneid lehekülgi, mis õpetavad kuidas säästa 52 nädalaga vähemalt 1378$. Mulle see idee meeldis, mistõttu asendasin tabelis dollarid eurodega.

52 week money challengePaljudes kalendrites on iga nädal nummerdatud alates Nädal #1: Jaanuar 1-7.  Selles 52-nädala plaanis säästad igal nädalal niipalju eurosid kui mitmes nädal see on. Kui mõnel nädalal on rohkem vaba raha lisa seegi hoiusele ja tulemuseks võid säästa detsembri lõpuks rohkemgi kui 1378€.

Kogumist saab alustada ümberpööratult tabeli lõpust. 1. nädalal hoiustatav summa on 52€, 2. nädalal 51€ jne. Raha säästmine võib olla lõbusam kui lõikad välja 52 väikest numbrit, paned need  ümbrikusse ja igal nädalal võtad loosiga numbri. Või täidad purgi 52 nummerdatud jäätisepulgaga, millest igal nädalal asendad ühe samas väärtuses eurodega.

Kindlasti ei sobi selline raha säästmise plaan paljudele. Kolmas variant on hoopis raha koguda lisades hoiusele igal nädalal täpselt sama summa 26,50€ (ca 115€ kuus) ja saadki kokku 1378€.

Kunagi ei ole liiga hilja alustada raha säästmise väljakutsega. Pole tähtis, kas on 1. jaanuar või 31. detsember – sa annad endale lubaduse teha algust ja pidada plaanist kinni. Kaotada ei ole midagi, on vaid palju võita!

52 nädalat

5 moodust oma elu suurpuhastuseks

Kevad on uuestisünd ja suurepärane aeg vaadata üle oma elus valdkonnad, mis ei toimi.

1. Tunned paigalseisu kuigi kõik on piisavalt hästi, aga sa ei ole tõsiselt vaimustunud mitte millestki, mõtle kuidas saad seda muuta. Mine kooli, otsi uus töö või kohtu kellegi uuega, tee midagi, mis sind pisut hirmutab.

Proovi: tee nimekiri oma eesmärkidest – kõrged ja realistlikud mõlemad. Küsi endalt, mida teed nende saavutamiseks. Hakka ennast liigutama. Võta väikesed sammud kui vaja. Tahad saada kondiitriks? Proovi kursuseid.

2. Töötad liiga palju. Kui oled esimesena kohal ja lahkud viimasena, millele lisaks kontrollid pidevalt oma telefoni ning töötad nädalavahetustel kodus, siis olgu selleks väga hea põhjus. Kui sellel pole lõppeesmärki silmapiiril nt suurprojekti lõpetamine või ametikõrgenduse saamine, siis miks sa seda teed? Kuigi palju inimesi on uhked, et töötavad kõvasti ning läheb hästi, hüperkonkureeriv kultuur (ma töötasin 80 tundi eelmisel nädalal, aga sina?) võib olla tohutult stressirikas. Üsna pea, need 80-tunnised töönädalad saavad normiks, mitte erandiks. Ja  kuigi sulle makstakse ületundide eest, on ainus, kes saab kasu sinu karmist töögraafikust sinu tööandja.

Proovi: lahku nädala jooksul töölt õigel ajal. Selle asemel, et ilmuda varem ja lahkuda hiljem, proovi vähendada suhtlust kolleegidega või vastata isiklikele kirjadele nii, et saad keskenduda tööle. Kui on käsil aeganõudev projekt, tööta, kuid tee kindlaks lõppkuupäev ja auhind oma pingutuste eest.

3. Oled liiga hõivatud. Vaata kalendrisse. On sul sel nädalal vaba päev? Või on sul E õhtusöök, T kokteilid, K kohtumine? Kui sõber viimasel minutil plaanid tühistab, kas tunned kergendust? Nädala jooksul väljas käimine võib olla suurepärane viis lõõgstuda, aga kokku surutud sotsiaalne graafik võib anda vastupidise efekti.

Proovi: piira nädalaks pärast tööd plaanid kahele õhtule. Kui oled õhtul kodus ära vedele niisama. Selle asemel proovi uut retsepti, mida oled soovinud katsetada. Loe lõpuni raamat, mida oled lugenud juba igaviku või isegi korista oma kappe. Tee midagi, mida saad tõmmata maha oma vaimsest “vaja teha” nimekirjast ja mis aitab su elul olla veidi vähem kiire ja risustatud.

4. Sa ei naudi oma trenne. Kui kardad võimlat, võib-olla trenn ei toimi enam. Proovi vahelduseks midagi uut. Kui sul on uus fookus või eesmärk, siis äratad oma vaimu ja keha.

Proovi: uued treeningud ei toimu ainult spordisaalis. Kõnni tööle või sõida rattaga sõbra juurde.

5. Sa ei lähe arsti juurde. Kui sa ei mäleta, millal sul oli viimati tervise-, silmakontroll, hammaste puhastus või günekoloogiline läbivaatus, on sul probleem. Kui sul on meditsiiniline probleem, millega tuleb tegeleda on varajasem pöördumine tulemuslikum.

Proovi: tee nimekiri kõikidest vajalikest kohtumistest, ning proovi need sättida kalendrisse 2 nädalaste vahedega. See pole lõbus, aga vähemalt sa ei pea mõtlema uuesti enamusele neist sel aastal!

 

Tervislikust toitumisest

Päevane toitainete hulk:

  • süsivesikud 55-60% (nendest kiudaineid 25-35g)
  • rasvad 25-30%
  • valgud 10-15%

Kiudained – hea valik on tumedad kiudainerikkad (kliirohked) tooted nt must leib, tumedad täistera makaronid, pruun riis. Leiba soovitatakse süüa vähemalt 4 viilu päevas. Puuviljades on rohkem veeslahustuvaid kiudaineid ning need annavad toiduenergiat 4 kcal/g. Vees lahustumatud kiudained aitavad energiat andmata hoida seedetegevuse korras ja viivad organismist välja jääkaineid (plii-ühendid, kolesterool). Oluline on süüa suures valikus eri värvi aedvilju, sest iga erineva värviga puu- või köögivili sisaldab erinevaid taimseid toitaineid. Aedviljad sisaldavad rohkesti kaaliumi ja magneesiumi, C-vitamiini, folaate ning on madala energiatihedusega. Igapäevane soovituslik kogus – 200g puuvilja ja 300-400g köögivilja.

Rasvhapped – toidurasvade vajadus päevasest toiduenergiast: küllastatud rasvhappeid kuni 10%, sellest transrasvhappeid 2% (NB! kui töödeldud toiduaines on transrasvu alla 0,5%, siis seda peetakse tegelikult võrdseks nulliga), monoküllastamata rasvhappeid 10-15% ja polüküllastamata rasvhappeid 5-8%. Asendamata polüküllastamata rasvhapped (omega-3 ja omega-6) peaksid katma vähemalt 3% toiduenergiast. Inimese organism ei suuda ise sünteesida polüküllastamata rasvhapetest alfa-linoleenhapet (leidub lina-, seemne-, rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega need kaks rasvhapet on inimese toidus asendamatud. Loomsetes toidurasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, monoküllastamata rasvhappeid leidub põhiliselt oliivi-, rapsi- ja pähkiõlides. Polüküllastamata rasvhappete peamisteks allikateks on maisi-, sojaoa- ja linaseemneõlid ning rasvarikkad kalad. Kala soovitatakse süüa vähemalt 2 korda nädalas.

GDA (Soovitatav Päevane Kogus) põhineb energiavajadusel 2000 kcal ja aitab planeerida tasakaalustatud ning mitmekesist toitumist.

Tootjad müüvad energiarohket toitu suhteliselt odavalt ning suurtes portsjonites, mistõttu vaesem elanikkond ostab just odavat ning rasvarikast toitu ja ülekaal on nende seas suurem. Rasvarikaste toitudega liialdamist soodustab nende madal küllastujõud. Kuigi selline toit on energiatihe, on tal kõige nõrgem mõju isu täitumisele ja küllastustunde tekkimisele. Kõht ei püsi täis kuigi pikka aega. Suur küllastusjõud on valkudel, kiudainetel ja veel. Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad toidud nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel on süsivesikuterikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadused, makaronid, riis. Valgud päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesikud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil on samuti suur küllastusjõud. Kiudaineterikkuse ja madala kalorsuse tõttu on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimisel ilma nälga tundmata.

talv 2010 “Tervis apteegist”

Rulluisutama

Eelmisest nädalast olen lõpuks ometi õnnelik rulluiskude omanik. Kevadel tekkis võimalus koguda HE kinkekaardile “raha”. Summa, mis sellele kirjutati jäi napilt alla tuhande. Kauaoodatud kinkekaardi sain kätte 7.juulil ja juba järgmisel päeval oli kindel otsus HE-st uisud koju tuua. Kodukalt vaatasin, et algaja uiskude eest juurde maksta ei tulegi väga palju. Primo Comp või Eve 10 puhul vaid mõnisada krooni. Eve Pro 10 peale ma ei mõelnudki, sest pelgasin, et ei jätku püsivust ning uisud jäävad pärast paari sõitu seisma. P-l oli puhkus, mistõttu alustasime päeva Stromkal ning sealt edasi suundusime Paldiski mnt HE-sse esialgu vaid vaatama, milline valik kohapeal olemas on. Pikalt omaette uiske uurida ei saanudki, sest oma abi tuli kiirelt pakkuma noormees nimega Tõnis. Häbelikult pidin tunnistama, et rulluiskudega igasugune kogemus puudub (jätsin enda teada, et olin “sõitnud” kunagi ammu nõukaaegsete jalatsi külge rihmadega kinnitatavate rulluiskudega), küll aga saan hakkama uiskudega jääl. 

Primo Comp mudeli jätsime komposiitraami tõttu kohe kõrvale. Uiskude jalga proovimisel kinnituste avamine-sulgemine põhjustas võhikus korraliku lühise, millest saime siiski üsna kergelt üle. Tuli jälgida, et uisud oleksid parajad ja saapad tugevasti jalas, sest suured uisud võivad tekitada hõõrdumist. Eve 10 puhul suurus 38 oli veidike väike – tõmbasin varbad krõnksu – ja 39 suur – varvastel oli ruumi rohkem kui vaja.

Tõnise kogemuse põhjal pidi mulle seega sobima 38 Eve Pro 10. Ja nii oligi. Tundsin kohe, et uisud on täpselt nagu jalga valatud, boonusena mugavam kinnitussüsteem – keera ainult nuppu, ei mingit paelte sidumist.

Lisaks uiskudele soovitas ta kindlasti osta lisavarustust – kiivrit ning randme-, põlve- ja küünarnukikaitsmeid. Kuna soovisin kindlasti musta värvi kaitsmeid, siis sain ainult randmekaitsmed ning kiivri ja plaaniväliselt veel skating pro x-socks’i sokid. Kokku kulus lisaks 2630 raha  (allahindlused + uisud 2312, kiiver 950, randmekaitsmed 150, spetssokid skating pro 250). Tänud Tõnisele tema kuldaväärt nõuannete ja kannatlikkuse eest. Super teeninduskogemus sellel suvel.

Õhtul tegin esimese proovisõidu Roccas P. koguaeg kõrval. Rada oli pikk ja väga sileda kattega, mistõttu tundsin end päris kindlalt. Teise katse tegime Lilleküla staadioni juures ja tänavaäärte ületamisel tekkis juba paar ohtlikku olukorda. Pärast sõitu hakkasid endast märku andma veidi valusad säärelihased. Järgmisel päeval õnnestus pidurdamisel kukkuda selili nii, et küünarnukk marraskil, randmekaitsmed korralikult kriibtud ja kiivrilgi jäljed peal. Nüüd P. enne sõitma ei luba, kui randme- ja põlvekaitsmed on olemas.

HE kodulehelt lugesin hiljem:

  • kõige sagedamini juhtuvad vigastused just siis, kui uisud on olnud alles nädal või paar
  • algajad kukuvad sageli istuli või selili, siis on kõige rohkem abi kiivrist, mis peapõrutuse ära hoiab
  • kaitsme mõte on panna kukkumiskoht libisema
  • oluline on kasutada kõiki kaitsmeid koos, mitte piirduda vaid randmekaitsmetega
  • kaitsmeta käsi töötab nagu pidur, kogu keha raskus kandub käele ja tekivad rasked killulised nihkumistega murrud
  • kukutakse suure hoo pealt ja vigastused on raskemad – nihkega murrud ja lahtised murrud, kus luuotsad läbi naha tungivad 
  • küünar- ja põlveliigese vigastused võivad põhjustada eluaegse liigese funktsiooni häirumise nii tugevalt, et inimene ei pruugi kunagi enam saada kätt või jalga täiesti sirgu ajada.
  •  

Trennipuhkus 2 kuud

Viienda trennikuu kokkuvõte. Nädala eesmärk jätkuvalt: treenida 4h 55min (2h 20min I tsoonis, 2h 35min II tsoonis) ja kulutada 1900kcal. Kaal on püsinud paigal.

  • 18. nädalal ei käinud trennis. Põhjuse leidsin uues kavas. Kui ei meeldi, siis on ennast väga raske motiveerida.
  • 19. nädalal suure eneseületamise tulemusena 2*BP ja 30 min rattasõitu. 
  • 20. nädalal jälle trennivabalt. P-l lõppes oma klubis aasta ning võttis trennitamisest puhkust. “Kaaslane” kadus kõrvalt ja trenniminek muutus veelgi raskemaks. Kevadel on hommikuti ärkamisega suur probleem – magaks viimase võimaluseni.
  • 21. nädalal 1*BP ja 15 min rattasõitu.
  • 22. nädalal 1*BP ja see kell 12.00 algusega. Kuigi pere torgib tagant on 7.30 või 9.00 algavasse trenni minek lootusetu ettevõtmine.

Kuuenda trennikuu kokkuvõte. Nädala eesmärk jätkuvalt: treenida 4h 55min (2h 20min I tsoonis, 2h 35min II tsoonis) ja kulutada 1900kcal. Kaal on püsinud paigal.

  • 23. nädalal 1*BP ja seekord varahommikul.
  • 24. -27. nädalal trennis ei käinud. Tööl algas suvepuhkuste periood, mistõttu koormus suurem ja enda kokkuvõtmine veel raskem.

Seitsmenda trennikuu kokkuvõte. Nädala eesmärk on väiksem: treenida 4h 05min (1h 45min I tsoonis, 2h 20min II tsoonis) ja kulutada 1700kcal. Kaal on püsinud paigal.

  • 28.-31. nädalal trennipuhkus jätkus.
  • 32. nädalal 1*BP74. Keskpäevane trenn toimus palavas saalis. Soojendus ja jalad samade raskustega, mis viimati kasutasin, rind ja selg veidike kergematega.  Kuni väljaasteteni oli väga mõnus. Ei tundnud üldse, et on 2 kuud täiesti trennivaba elu olnud. Väljaasteid tegin täismahus nagu teised, sest treener ei pakkunud seekord välja leebemat varianti nõrkadele põlvedele. Poole peal hakkasid jalad all värisema ja tekkis soov maha istuda – nii raske oli. Siiski pidasin lõpuni vastu. Tulemus – kulutatud 384 kcal ja korralik lihasvalu, millest taastusin 5 päeva. P. alustas ka uuesti trennis käimisega.

Rootsi salat II

Ivika Türkson retsept (Kodukiri 1/99)

hiina kapsast

suitsutatud või grillitud broiler

konserveeritud magusat maisi

konserveeritud rohelist hernest

punane magus paprika

tomat

keedetud mune

keedetud riisi

Kaste:

võrdsetes osades majoneesi ja hapukoort (maitsestamata jogurtit)

soola, suhkrut, tilli

Lõigata hiina kapsas ribadeks, broiler suuremateks tükkideks. Tavaline tomat ja keedetud munad lõigata sektoriteks. Segada kapsas, broiler, mais, herned, paprika ja riis salatikastmega. Asetada munad ja tomat salati peale.

Rootsi salat I

Ivika Türkson retsept (Kodukiri 1/99)

hiina kapsast

külmsuitsulõhet

krevette

sidrunit

keedetud riisi

keedetud mune

Kaste:

õli, mineraalvesi ja sidrunimahl vahekorras 2:1:1

soola

suhkrut

tilli

Kaunistuseks:

keedetud mune

tomateid